Gripivastane vaktsineerimine

Gripp on raske hingamisteede nakkushaigus. Gripi vastu saab vaktsineerida kogu hooaja vältel, kuid kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi.

Gripivaktsiini kaitse hakkab tööle 10–14 päeva pärast ning tugevaim kaitse kestab reeglina ühe gripihooaja jooksul. Immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul peale vaktsineerimist.

Igal aastal ringleb eelmisest erinevaid viiruseid, mistõttu on vajalik gripi vastu igal aastal uuesti vaktsineerida.

Haigestumise kõrgperiood on tavapäraselt olnud oktoobrist jaanuarini, kuid koroonapandeemia on haiguse esinemist muutnud. Süstitavad vaktsiinid sisaldavad purustatud inaktiveeritud gripiviirust, mis annab organismile võimaluse õppida haigustekitajat ära tundma ja sellele reageerima. Ninasprei sisaldab nõrgestatud elusvaktsiini ja selle soovituslik annus on üks pihustus kummassegi ninasõõrmesse.

Tavalisemad grippi haigestumise sümptomid on:

• haiguse äkiline algus
• kõrge palavik (38°C ja rohkem)
• külmavärinad ning väsimus
• köha
• peavalu
• kurgu- või lihasvalu
• võib esineda hingamisraskuseid
• võib esineda kõhulahtisust

Sagedamini esinevateks tüsistusteks on:

• kopsupõletik
• bronhiit
• neelupõletik

Broneerige aeg gripivastasele vaktsineerimisele ISETEENINDUSKESKKONNAS