Avaleht > COVID-19 vaktsineerimine > VAXZEVRIA koroonavaktsiin (varasemalt AstraZeneca)

VAXZEVRIA koroonavaktsiin (varasemalt AstraZeneca)

VAXZEVRIA koroonavaktsiini kasutatakse SARS-CoV-2 viiruse põhjustatud COVID-19 haiguse ennetamiseks. Kliiniliste uuringute andmete põhjal on VAXZEVRIA efektiivsus sümptomaatiliste haigusjuhtude ennetamisel 60% ning hoiab ära sümptomaatilised haigusjuhud vähemalt kuuel juhul kümnest. Raskete COVID-19 haigusjuhtude ennetamise efektiivsus on antud vaktsiinil ligi 100%.

AstraZeneca koroonavaktsiinil, mis senini kandis nime COVID-19 Vaccine AstraZeneca, on nüüd uus nimi VAXZEVRIA. Uue nimega leiab vaktsiini ka ravimiregistrist.  Trükitud infolehtedes võib veel mõnda aga olla kasutusel vana nimi.

Vastavalt riikliku immunoprofülaktika komisjoni esialgsele otsusele manustati vaktsiini esmalt 18-aastastele ja vanematele täiskasvanutele. 07.04.21 jõudis Qvalitas Arstikeskusse immunoprofülaktika komisjoni uus otsus, peale mida ei ole lubatud VAXZEVRIA (varasemalt AstraZeneca) vaktsiini 1. doosi manustamisega alustada alla 60-aastaste seas.

MEELESPEA

  • Kui olete rase või imetate, pidage enne vaktsineerimist nõu oma ämmaemanda või arstiga;
  • Kui teil on vajadus manustada ka teisi vaktsiine, peaks vaktsineerimiste vahe olema vähemalt 14 päeva;
  • Vaktsineerima tulles palume riietuda selliselt, et saaksite kiirelt ja mugavalt paljastada õlavarre;
  • Vaktsineerima pääseb isikuttõendava dokumendi alusel.

  • COVID-19 haiguse läbipõdenuid vaktsineeritakse 1 doosiga nädal kuni kuus kuud pärast tervenemist. Läbipõdenuid ja 1 doosiga vaktsineeritud loetakse vaktsineerituteks järgmise 6 kuu jooksul (broneering telefoni teel 605 1500);
  • Inimestele, kes pärast esimese vaktsiinidoosi manustamist COVID-19 haigusesse haigestuvad, teist doosi ei manustata ning loetakse inimene vaktsineerituks järgmise 6 kuu jooksul (broneering telefoni teel 605 1500);
  • COVID-19 lähikontaktsete puhul tuleb oodata enne vaktsineerimist ära lähikontaktsuse perioodi lõpp.

  • Peale vaktsineerimist jälgib meditsiinitöötaja teid ligikaudu 15 minutit, et märgata võimalikku allergilist reaktsiooni;
  • Teine VAXZEVRIA vaktsiinidoos tuleb teha 12 nädalat pärast esimest süsti*

* Kõigile inimestele, kellel on teise vaktsiinidoosi aeg juba kokku lepitud, tagatakse teine doos ikka seni kehtinud kaheksa nädala pärast

Vaktsiini kaitse algab ligikaudu kolm nädalat peale esimese VAXZEVRIA vaktsiini annuse manustamist. Täielik kaitse tekib viieteistkümnendast päevast peale teise annuse manustamist.

Vaktsineeritud inimesed peavad endiselt jätkama isikukaitsevahendite kasutamist, distantsi hoidmist ja käte pesemist.

VAKTSINEERIMINE KROONILISTE HAIGUSTEGA

Krooniliste haiguste, nagu diabeet, KOK, emfüseem, raske astma, krooniline bronhiit, bronhektaasiatõbi, kardioloogilised haigused, rasvumus põdejatel on suurem oht COVID- 19 raskele kulule, mistõttu soovitatakse just nendel riskigruppidel end vaktsineerida.

KONSULTEERIMINE RAVI- VÕI PEREARSTIGA

Pidage eelnevalt nõu enda ravi- või perearstiga kui:

  • Teil on kunagi tekkinud tõsine allergiline reaktsioon pärast mis tahes muu vaktsiini süsti (või pärast VAXZEVRIA manustamist);
  • Teil on probleeme verejooksude või verevalumitega või kui võtate antikoagulante (verehüüvete ennetamiseks);
  • Teie immuunsüsteem ei toimi korralikult (immuunpuudulikkus) või kui te võtate immuunsüsteemi nõrgestavaid ravimeid (kortikosteroidid, immunosupressandid või vähiravimid).

Antikoaguleerimata isikutel palume kaaluda vaktsineerimise edasilükkamist või võimalusel teise vaktsiini kasutamist järgmistel juhtudel:

  • Varasem venoosne tromboos (süvaveenitromboos või kopsuarteri trombemboolia);
  • Teadaolev pärilik või omandatud trombofiilia (põhjuseks faktor V geeni Leideni mutatsioon,
  • protrombiini geeni mutatsioon, proteiin S, proteiin C või antitrombiini defitsiit jt);
  • Süvaveeni tromboosi või kopsuarteri trombemboolia pereanamnees (õdedel/vendadel või
  • vanematel, eriti enne 50ndat eluaastat);
  • Kestev immobilisatsioon (nt voodirežiim üle 3 ööpäeva, jäseme immobilisatsioon);
  • Suur kirurgiline lõikus või trauma viimase 4 nädala jooksul;
  • Aktiivses faasis pahaloomuline kasvaja (vaktsineerimiseks konsulteerige onkoloogiga);
  • Süsteemne hormoonasendusravi östrogeeniga, tamoksifeen;
  • Muu haigus, mille puhul esineb veenitromboosi kõrgem risk: nt antifosfolipiidsündroom, süsteemne erütematoosluupus, krooniline põletikuline soolehaigus, raske neerupuudulikkus (eGFR alla 30 ml/min/1.73m2, nefrootiline sündroom, NYHA III-IV südamepuudulikkus.

Kui kasutate kombineeritud suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid või transdermaalset östrogeeni sisaldavat rasestumisvastast vahendit ja teil ei ole teisi riskifaktoreid, siis on võimalik lisanduv tromboosirisk eeldatavasti väike.

Kui olete mõne tromboosiriski suurendava tõve tõttu eriarsti jälgimisel, tuleks võimalusel konsulteerida raviarstiga, kes võib anda head nõu ohutu vaktsineerimise üle otsustamisel.

Infot veenitromboosi sümptomite osas:

  • Süvaveeni tromboosi tunnusteks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne;
  • Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse (kopsuarteri trombemboolia), võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.

VASTUNÄIDUSTUSED

Vaktsineerimist ei teostata juhul, kui:

  • Olete toimeaine või selle ravimi mis tahes koostisosa(de)* suhtes allergiline või põete ägedat kõrge palavikuga kulgevat haigust.

* Koostisosad: Sars-CoV-2 ogavalku kodeeriv šimpansi adenoviirus (ChAdOx1-S), mitte vähem kui 2,5 × 108 infektsioosset ühikut (Inf.U). Šimpansi adenoviirus on toodetud rekombinantse DNA tehnoloogia abil inimese geneetiliselt muundatud embrüonaalsetes neerurakkudes (HEK 293 rakud) ja abiaineid Etanool, Magneesiumkloriidheksahüdraat, Polüsorbaat 80 (E 433), Histidiin, Sahharoos, Histidiinvesinikkloriidmonohüdraat, Naatriumkloriid, Dinaatriumedetaat, Süstevesi.

  • Olete COVID-19 kontaktne isik (vajalik järgida karantiini nõudeid).
  • Põete hetkel koroonaviiruse SARS-CoV-2 poolt põhjustatud viirushaigust COVID-19.

Vastunäidustus vaktsineerimiseks ei ole toidu- ja ravimiallergia ega allergia putukamürkidele.

KÕRVALTOIMED

Kõige sagedasemad VAXZEVRIA COVID-19  vaktsiini kõrvaltoimed on:

  • Valu ja hellus süstekohas;
  • Peavalu;
  • Väsimus;
  • Lihasvalu;
  • Üldine halb enesetunne;
  • Külmavärinad;
  • Palavik;
  • Liigesevalu ja iiveldus.

Enamik kõrvaltoimetest on kerged või mõõdukad ja mööduvad mõne päeva jooksul. Peale teise doosi manustamist on täheldatud vähem kõrvaltoimeid.

KÕRVALTOIMEID LEEVENDAVAD VAHENDID

Kõrvaltoimeid leevendavate vahenditena võib kasutada:

  • Paratsetamooli;
  • Ibuprofeeni;
  • Jahedat kompressi.

Oluline on anda kehale puhkust!

Otsige viivitamatult arstiabi, kui teil tekib mõni järgmistest ägeda allergilise reaktsiooni sümptomitest nagu:

  • Nõrkustunne või uimasus;  
  • Südame löögisageduse muutus;
  • Õhupuudus;
  • Vilisev hingamine;
  • Huulte, näo või kurgu turse;
  • Nõgestõbi või lööve;
  • Iiveldus või oksendamine;
  • Kõhuvalu.

Mõned VAXZEVRIA mainitud kõrvaltoimed võivad ajutiselt vähendada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Kui tunnete ennast pärast vaktsineerimist halvasti, ärge juhtige autot ega kasutage masinaid. Enne autojuhtimist või masinate käsitsemist oodake, kuni kõrvaltoimed mööduvad.

Kõrvaltoimete tekkimisel palume teavitada Ravimiametit

või Qvalitas Arstikeskust läbi tagasiside vormi kodulehel www.qvalitas.ee  

Teavituse saabudes kontakteerume teiega ise ning täpsustame teil esinenud sümptomid.

Meie jaoks on oluline, et kliendid saaksid kvaliteetset ja professionaalset teenust, mille tagavad meie aastatepikkune kogemus, kõrgelt kvalifitseeritud töötajad, kaasaegsed meditsiinitehnoloogiad ja head suhted koostööpartneritega

Loe edasi
Internet Explorer Icon

NB! Microsoft on loobunud Internet Exploreri arendamisest ning sellele uuenduste tegemisest ja ei soovita antud internetibrauserit turvanõrkuste tõttu kasutada. Internet Explorer ei toeta enam uusi võrgustandardeid ning antud veebilahendus ei tööta siinses brauseris korrektselt.